Valitsus otsustas lõpetada Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, mis kavandas püsiühendust mandri ja Muhu saare vahel. Selle otsuse põhjus seisneb riigieelarve keerulises olukorras, mis ei võimalda lähitulevikus püsiühenduse rajamisega edasi minna, selgitas regionaalminister Madis Kallas.

Püsiühenduse loomiseks on vaja teha ulatuslikke uuringuid ja projekteerimistöid, mille maht ja keerukus tähendaksid, et planeeringu kehtestamiseni jõutaks alles aastal 2028. Lisaks sellele vajaks see täiendavaid investeeringuid 4,5 miljoni euro ulatuses. Hinnanguliselt maksaks kogu protsess suurusjärgus 15–40 miljonit eurot, sõltuvalt valitud alternatiivist, mis võiks olla kas tunnel või sild.

Kallas märkis, et praegu on aga olulisem panustada saarte ja mandri vaheliste praami- ja lennuühenduste kvaliteedi hoidmisesse ja parandamisse, et tagada elanikele turvalised ja tõhusad transpordivõimalused. Tema sõnul on valitsus koalitsioonilepingus kokku leppinud, et nad tagavad parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsivad võimalusi, kuidas saaks neid ühendusi veel paremaks muuta.

Riik alustas Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega 2020. aastal. Selle käigus on juba koostatud planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm, sh vajalike uuringute nimekiri. Arvestades püsiühenduse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi maksumust, on rahandusministeerium hinnanud, et eelarvelisi vahendeid planeeringu koostamiseks alates 2024. aastast ette ei ole võimalik näha. Seetõttu ei peeta põhjendatuks eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi 2023. aastal planeeritud töödega jätkamist, kui on teada, et täiendavaid vahendeid tööde lõpuleviimiseks järgnevatel aastatel eraldada ei ole võimalik.

Kallas tunnistas, et see uudis võib olla paljudele püsiühenduse toetajatele Saaremaal kurb. Kuid ta rõhutas, et riigi prioriteet on hetkel saarte ja mandri vaheliste praami- ja lennuühenduste tagamine ning nende kvaliteedi hoidmine ja parandamine. Selleks on juba võetud meetmeid, nagu parvlaevade vananenud laevastiku väljavahetamine ja uute laevade soetamine.

Kallas selgitas ka, et püsiühenduse rajamiseks vajalike uuringute ja projektide mahu ning keerukuse tõttu jõutaks planeeringu kehtestamiseni alles 2028. aastal ning see nõuaks täiendavaid investeeringuid. Hinnanguliselt maksaks kogu protsess 15–40 miljonit eurot, sõltuvalt sellest, kas eelistatakse tunneli või silla ehitamist.

Lisaks mainis Kallas, et riigieelarve keerulise olukorra tõttu pole lähitulevikus võimalik püsiühenduse rajamisega edasi liikuda. Rahandusministeeriumi hinnangul pole alates 2024. aastast planeeringu koostamiseks piisavalt eelarvelisi vahendeid ning seetõttu ei peeta põhjendatuks eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi 2023. aastal planeeritud töödega jätkamist.

Kallas kinnitas, et valitsus jätkab aga saarte ja mandri vaheliste praami- ja lennuühenduste kvaliteedi parandamist ning analüüsib võimalusi nende ühenduste veelgi paremaks muutmiseks. Selleks on käivitatud ka mitmeid projekte, nagu näiteks saarte parvlaevadele varugeneraatorite paigaldamine, parvlaevade sõidugraafikute optimeerimine ning lennuliinide laiendamine.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu lõpetamine tähendab seda, et lähitulevikus ei alustata selle rajamist ning fookus on suunatud saarte ja mandri vaheliste praami- ja lennuühenduste parandamisele ja tagamisele.

Allikas: ERR


Pin It

Statistika

1.png9.png3.png1.png8.png9.png9.png
Täna1051
Eile1606
Sel nädalal14898
Selles kuus39383
Kokku1931899

  • IP: 44.221.73.157
  • Brauser Unknown
  • Brauseri versioon
  • Operatsioonisüsteem Unknown

TOIMETAJA VALIK

Uudiskiri

Liituge meie uudiskirjaga

Tellige uudiskiri oma postkasti ja saage lisateavet meie toodete ja teenuste kohta.