Kestlik sinimajandus sisaldab väga suuri ambitsioone ja väljakutseid. Üks esimesi on meretuuleparkide arendamine Saaremaal nii, et kohalik kogukond oleks rahul ning riigi julgeolek tagatud, kirjutab Merit Kindsigo.

Sinimajandusest räägitakse viimasel ajal palju. Aga on see pelgalt üks roheteema varjundeid? Vaid ranniku, saarte ja merega seotud küsimus? Ei, see on valdkond, mis suurel määral otsustab meie kliima saatuse ning loob samas uusi majandusharusid. Ning Saaremaal võiks selles olla juhtiv roll.

Saarlasena tähendab sinimajandus minu jaoks Saaremaad kui saart ja merd selle ümber: mere ökosüsteemi, meretransporti, sadamaid, kalandust, vesiviljelust, sinist energiat, mereturismi, kalasporti ja kõike, mida iganes suudan merega seonduvalt välja mõelda.

Sinimajanduse mõiste alla saab liigitada nii mere, merekeskkonna kaitse kui ka selle majandusliku kasutuse. Kuid kõige olulisem: see tähendab ka inimesi. Kõiki, kes merd kasutavad ja selle ääres elavad. Eesti on mereriik. Merel on suur ja tähtis osa meie ajaloos ja kujunemises. Sinimajandus on just sellepärast loomulik ja elementaarne osa eestlase eluolust.

Loomulikult sisaldab kestlik sinimajandus endas väga suuri ambitsioone ja väljakutseid. Üks esimesi on meretuuleparkide arendamine Saaremaal nii, et kohalik kogukond oleks rahul ning riigi julgeolek tagatud.

Samal ajal on valdkonnal vaja vedavat ja koordineerivat ühendust. Võttes arvesse majanduse arengut üleilmses mõõtmes ja riiklikku strateegiat näen, et lähema viie aastaga kujuneks välja hästi toimiv ja jõudsalt arenev siniklaster ehk ühe eesmärgi nimel koos tegutsevate ettevõtete ühendus. Ettevõtete hulgas peab aga kestlik sinimajandus saama uue hoo ning riigis tekkima täiesti uued majandusharud.

Areng ja keskkonnahoid käsikäes

Jätkusuutlik sinimajandus saab olema kuldvõtmeke, mis ühendab praegu nii keerulisse seisu sattunud majandusarengu ja keskkonnahoiu ning avab tee kestlikule ressursikasutusele.

Ka Euroopa Liidu roheleppes on just sellel kliimamuutuste vaates väga oluline roll. Eesti 2035 strateegia räägib Läänemere halvast keskkonnaseisundist ja liiga intensiivsest meremajandusest, soovitades pöörata senisest enam tähelepanu meetmetele ja tegevustele, mis parandaks nii mere seisundit kui ka soodustaks mereressursi tõhusamat kasutust, nt vetika- ja karbikasvatust, pilliroo töötlemist jm.

Kuidas nende teemadega süsteemselt, terviklikult ja teadmuspõhiselt tegelema hakata? Hea tulemus on ühtne ja kompetentne, jätkusuutlikele lahendustele orienteeritud sinimajanduskeskus, mis ühtlasi aitab vedada ka valdkondlikku, nn sinist klastrit.

Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž on koos partneritega ehk Saaremaa valla, ametikooli, ettevõtete, erialaliitude ja ühendustega valmis panema aluse võimeka, aktiivse ja kompetentse sinimajanduskeskuse loomisele Saaremaale. Selle peamine ülesanne on ühine panustamine ja valdkonna arendamine nii, et võidaksid kõik. See tähendab mõtestatud tegevuste loomist ja konkreetsete sihtide seadmist asjaosaliste kokku toomiseks, et valdkonda jõuliselt arendada.

Eeldused on olemas, tarvis on tegusid

Kõik vajalik tegudeks on olemas: inimesed, teadmised, oskused ning ka tahe. Kuressaare kolledži tugevusteks on siin kogemus, kuulumine Tallinna Tehnikaülikooli perre, kõrge teadusarenduse võimekus, õpetamise ja koolitamise oskus koos tehnilise baasiga, arenev taristu ning saareline asukoht koos põliste saarlastega, kes mõistavad merd.

Sinimajanduskeskus koos sinise klastri tiimiga hakkab kasvatama uusi teadusarendussuundi, sh. korraldab ka nii rahvusvahelisi kui ka riigisiseseid koolitusi, seminare ja konverentse. Eraldi eesmärgiks on kolledž seadnud Eesti sinimajanduse valge raamatu koostamise.

Muidugi loodan ka mina, et sinimajanduskeskus toob Saaremaale ning asjaosalistele rahvusvahelist tuntust ning saar ja kolledž kinnitavad end maailmakaardile kui südame ja hingega tegijad sinimajanduses.

Kolledž on tegelikult seda pikka ja põnevat teekonda juba alustanud – 17. juunil kogunesid erinevate valdkondade võtmeisikud, et koondada mõtteid ja seada sihte sinimajanduskeskuse loomiseks Saaremaale.

16. augustiks kavandatud seminaril "Tark meri" tutvustame oma uusi tegevusvaldkondi ja -suundi juba lähemalt. Seminaril esineb ka tunnustatud teadlane, Rahvusvahelise Väikesaarte Uuringute Assotsiatsiooni president, Islandi aukonsul ning saarte uuringute instituudi juht Prints Edwardi saarel dr Laurie Brinklow, kelle uurimisteemaks on just saared. Saaremaa teadlaste ambitsiooni ja koostööd Brinklowiga on ära märkinud ka Kanada suurim meediakanal CBC News.

Meie eripära on Läänemeri

Maailma eri paigus on sinimajandusest tuua suurepäraseid näiteid. Taani, Norra, Kreeka, Saksamaa, Kanaari saared ja Assoorid, Ameerika, Austraalia – kõik need on leidnud oma suuna ja konkreetsed tegevusvaldkonnad, kasutades eelkõige ära piirkonna eripära kui tugevust.

Näiteks on Norras avameresumbad ja tuulikud eraldi majandusharuna väga kaugele arenenud. Taanis uuritakse kolme teadusasutuse koostöös, kuidas vetikatest saaks taastuvenergiat, biogaasi, toitu ja ravimeid. Ameeriklaste ja austraallaste fookuses on ookeanid.

Meie regiooni eripära ja süda on Läänemeri, hetkel paraku üks kõige kehvemas seisus olevaid meresid maailmas. Seda enam on ülioluline mere kui ökosüsteemiga kiirelt ja intensiivselt tegelema hakata ka Eestis. Muuta ja kujundada tuleb inimeste mõtlemist ja arusaamu, kasvatades neis vastutustundlikkust kui praktilist ja tulemuslikku tööriista majanduses.v

Jätkusuutlikkus on eelkõige eluviis ja filosoofia, mida saab väga tulemuslikult äris rakendada, on vaja vaid vastavaid teadmisi, oskusi ja tahet.

Allikas: ERR


Pin It

Statistika

0.png9.png1.png7.png4.png0.png8.png
Täna1295
Eile1648
Sel nädalal2943
Selles kuus35814
Kokku917408

  • IP: 44.200.137.63
  • Brauser Unknown
  • Brauseri versioon
  • Operatsioonisüsteem Unknown

TOIMETAJA VALIK

Uudiskiri

Liituge meie uudiskirjaga

Tellige uudiskiri oma postkasti ja saage lisateavet meie toodete ja teenuste kohta.