ETV saade "UV faktor" küsis sel nädalal, kuidas saada üle kohalike elanike vastuseisust tuuleparkidele. Saates arutlesid sel teemal tuuleenergia ettevõtja Oleg Sõnajalg, Saaremaa elanik Aivar Pohlak, riigikogu majanduskomisjoni esimees Kristen Michal ja rohepöörde koordinaator Kristi Klaas.

Oleg Sõnajalg ütles, et pikka aega on Eestis fossiilkütustest väljatuleku tähtsust alahinnatud ning siiani on harjutud, et meil põlevkivi jätkub ning tuuleenergeetika on pigem mõne inimese hobiäri tagahoovis. Tuuleenergeetikat on tema hinnangul vaja kliimasoojenemise ja ühiskonna muutumise tõttu.

Michal selgitas, et siiani on jäänud tuuleparkide rajamine Eestis toppama erinevate piirangute, eelkõige julgeolekuga seotud piirangute tõttu. Ta lisas samas, et lähema paari aasta jooksul saab Eesti asendusradarid, mille puudumine siiani on tuuleparkide rajamist takistanud. "See annab vabaks suure hulga alasid, kuhu tuuleparke saab rajada," märkis ta.

Klaas tõdes, et erinevad ministeeriumid on juba aastaid rohepöörde teemadega tegelenud, kuid ühisosa leidmine on olnud keeruline. Tuuleenergeetika valdkonnas on Klaasi sõnul kokkupuude mitmel ministeeriumil ning tema sõnul on tunda ka tahet koostööd teha.

Sõnajalg kommenteeris, et siiani ongi puudus olnud riigi koordineeritud ja terviklikust lähenemisest tuuleparkide küsimuses. Sõnajala hinnangul on tuuleparkide rajamine Eestis olnud poliitiline ja ebamugav probleem ning seetõttu pole kümne aasta jooksul siia ühtki tuuleparki ehitatud.

Pohlak, kes ei toeta Sõrve lähistele meretuulepargi rajamist, peab murekohaks emotsionaalset keskkonnareostust. Pohlaku hinnangul võiks Eesti saared olla inimeste vääriselupaik. "Ma vaataks seda kolme nurga alt: üks on püsielanikud, keda on üksjagu saartel, suvitajad ja turistid. Nemad tulevad emotsionaalsesse keskkonda saama mingit emotsionaalset elamust. Ma kirjeldaks seda emotsionaalse reostusena," lisas Pohlak.

Sõnajalg tõdes, et suuri tuuleenergeetika projekte ei saa teha kohalikust kogukonnast üle sõites. Ta märkis, et alustada võiks tuuleparkide rajamisega maismaal, sest see on odavam kui meretuulepargid. Samas ei ole kuigi palju kohti, kuhu neid rajada ilma, et need ei tuleks kellegi n-ö tagahoovi.

Klaasi sõnul näitab hiljutine uuring, et 72 protsenti vastanuist toetab meretuuleparkide rajamist ning 62 protsenti toetab maismaatuuleparki. Maismaatuuleparke peljatakse rohkem, sest need on inimestele lähemal.

Michal rääkis, et Eestis on vaja odavaid elektrivõimsusi ning meretuulepargid on odavad. Tema sõnul on aga vaja nii meretuuleparke, maismaatuuleparke kui ka juhitavat energiat.

Kas kasu kohalikele teeks tuulepargid vastuvõetavamaks?

Saates tõstatus ka küsimus, kas kohalik kogukond vaataks tuuleparkidele parema pilguga, kui nad saaksid neist otsest kasu.

Sõnajalg selgitas, et näiteks Saksamaal kaasatakse tuuleparkide rajamisse kohalik kogukond. Ta selgitas, et kohalikelt maaomanikelt ostetakse maad või renditakse seda ning võimaldatakse kohalikel parkidesse investeerida. "Kohalikud tunnevad, et nad on osanikud ja saavad sellest märkimisväärset tulu," lisas ettevõtja.

Lihtsalt nn talumistasu maksmisse Sõnajalg ei usu. "Üks variant on maksta talumistasu, aga see ei pakuks rõõmu," sõnas ta.

Pohlak rääkis, et näiteks Gotlandil ja Ahvenamaal kuuluvadki tuulepargid kohalikele kogukondadele ja omavalitsustele, kuid need ei ole väga suured tuulepargid. Sõrve tuulepark oleks tema hinnangul aga massiivne.

"See on ikkagi investeering, kuhu pannakse meeletult raha, et teenida meeletut tulu. See on midagi muud, kui lähenemised, kus kohalikud on osanikud. Siin on mastaabi probleem," ütles ta.

Michal ütles, et tuuleparkide kasu kohalikele elanikele on see, et võimalik on saada taskukohasema hinnaga energiat ning riik saab energiat eksportida ja teha seda puhtalt.

Michal rääkis, et kohalikud elanikud on erinevate energiatootmisvõimaluste vastu, mida lähemal nende kodule need asuvad. Nende toetust aitaks tema hinnangul soodsamas suunas mõjutada n-ö kohaliku kasu element. "See tähendab, et inimesel või kogukonnal on võimalik saada sellest arvestatavat kasu," ütles ta.

Klaasi sõnul on n-ö kohaliku kasu instrumendi seaduseelnõu väljatöötamisel ning võimalik, et riigikokku jõuab see enne suve.

"Ma toon arusaadavad selged numbrid. Näitena on arvutatud, et kui on üks maismaatuulepark, mis on umbes 100 MW võimsusega, siis ta aastas võiks kohalikule omavalitsusele tuua 150 000 eurot tulu juurde. Lisaks ka kohustus maksta tulu kohalikele elanikele, kes elavad tuulepargi läheduses. Meretuulepargi näide, mis on näiteks 1000 MW võimsusega, selle puhul kohalikule omavalitsusele võiks aastane tulu olla 1,4 miljonit eurot, mis on märkimisväärne osa kohaliku omavalitsuse eelarvest. See võiks olla mõjutaja, mis ka kohalikke omavalitsusi paneb mõtlema rohkem selles suunas, kuidas rajada tuuleparke nii, et kohalikud elanikud ei tunneks, et neile liiga tehtud," selgitas Klaas.

"See on arvutus eelnõu tasandil," lisas ta.

Sõnajalg lisas, et tuuleenergeetika loob hulga töökohti.

Pohlaku sõnul tuleb jõuda tuuleparkide rajamises mõistliku kompromissini. Tema hinnangul võiks meretuuleparke rajada kaldast kaugemale kui praegu soovitakse, samuti peab suurus vastama keskkonnale, kus ta asub.

"Kolmas - alustame sealt, kus mõistlik, nendele kohtadele, kus on juba armid. Ja vaatame selle pealt, mis on meie vajadus selle järele. Me ei saa puhtalt ära ostmise teed ka minna," lisas ta.

Klaasi hinnangul on kompromissid saavutatavad. "Ma tunnetan, et lahendused on olemas. Eesti looduse ja inimeste heaolu on kõikidele osapooltele tähtis ja usun, et kompromiss on võimalik."

Allikas: ERR

Pin It

Statistika

0.png7.png4.png8.png2.png9.png7.png
Täna1401
Eile1335
Sel nädalal7905
Selles kuus35548
Kokku748297

  • IP: 18.207.132.226
  • Brauser Unknown
  • Brauseri versioon
  • Operatsioonisüsteem Unknown

TOIMETAJA VALIK

Uudiskiri

Liituge meie uudiskirjaga

Tellige uudiskiri oma postkasti ja saage lisateavet meie toodete ja teenuste kohta.