Looduses on käes orhideede ehk käpaliste õitsemise aeg. Ja kui kuni möödunud nädala pühapäevani oli neid Eestis kasvamas teadaolevalt 35 liiki, siis tänasest juba 36, millest omakorda lausa 34 liiki leidub ka Saaremaal. Ja just Saaremaalt taasavastati üks mitu inimpõlve peidus olnud orhidee - leeder-sõrmkäpa kasvukoht.
Leeder-sõrmkäpp on praeguseks küll juba oma tänavust õitsemist lõpetamas, aga Saaremaal pole seda orhideeliiku nähtud 120 aastat, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Orhideede uurija Rainer Kurbeli sõnul on leiu olulisust on väga raske sõnadesse panna. "See on nagu muinasjutu realiseerumine, sest seda liiki ei ole 120 aastat enam Saaremaalt leitud. See oli ainukene leiukoht vanasti ka Saaremaal ja ühtlasi kogu Baltimaades. Ma arvan, et see liik on olnud kõige ihaldatuim orhidee, mida on tahetud leida," rääkis Kurbel.
Eesti orhideede raamatu autorid pidid seda pildistamas käima lausa Ahvenamaal ja Euroopas. Kui leidu millegagi võrrelda, siis orhideeuurijate jaoks on tegemist ikka täieliku jackpotiga.
"Me mõlemad oleme seda näinud ja oleme seda näinud Euroopas päris mitmetes paikades. See tundmine võttis ainult mõned sekundid. Pigem tekkis selline väike kangestumine, et kas tõesti imelugu saab teoks. Ja on ju proovitud Eestis ka taastada selle liigi asurkonda, tõsi, mis küll ebaõnnestus. Aga täna seisame siin ja meil on see reaalsus," rääkis teine orhideeuurija Toomas Hirse.
Taasavastatud liigi kasvualaks on paarsada ruutmeetrit ja sellelt leiti enam kui sadakond taime. Aga kuidas siis ikkagi nüüd - pärast 120 aastat leeder-sõrmkäpp. taas Saaremaalt avastati?
"Praegu tundub, vaadates ka selle kasvukoha iseloomu ja kasvukoha ajalugu, et äkki isegi on ta siin koguaeg olnud. Lihtsalt seda leiukohta vanasti ei teatud, vana leiukoht oli Austla juures," rääkis Rainer Kurbel.
Ja veel üks eripära on selle leeder-sõrmkäpal. Nimelt kasvab teda nii lillat kui kollast värvi.
"Sellel liigil on huvitav eripära tõesti, et teda esineb sellise kollasena ja punasena. Ahvenamaal ja Gotlandil on mõlemad liigid. Aga Saaremaa eripära on olnud algupäraselt see, et see liik on olnud ainult kollases toonis," rääkis Rainer Kurbel.
Ja mis sellisest erilisest leiust edasi saab? "Püüame teda kaitsta ja jätta ta rahule, et ta säiliks. Ja nagu näha avamaastik siin ümber on heas seisus ja seda on tore näha," vastas Toomas Hirse.
Allikas: ERR